Ajalugu
Hereford on üks vanimaid Suurbritannia põlistest lihaveisetõugudest, pärinedes Herefordshire maakonnast 1700. aastate keskpaigast, levides hiljem Suurbritannia enamikesse osadesse ja seejärel juba üle maailma. Sajandite vältel on seda tõugu aretatud Herefordi Karja Ühingu (Hereford Cattle Society) poolt.
Herefordi Karja Ühing asutati 1878. aastal Kuninganna Victoria eestkostel. Karja Raamat (The Herd Book) avati 1846. aastal ja alates 1886. aastast on see olnud suletud loomadele, kelle isa või ema ei ole enne sinna sisse kantud, seega on tõu puhtus säilinud puutumatuna üle 120 aasta.
Hetkel on rohkem kui viiekümnes riigis üle viie miljoni puhtatõulise Herefordi. Herefordide eksport algas 1817. aastal, levides üle USA ja Kanada ning läbi Mehhiko suurtesse lihaveiste kasvatamise maadesse Lõuna-Ameerikas. Tänaseks on herefordi tõug levinud Austraaliast Vene steppideni. Hereforde võib leida Iisraelist, Jaapanist ning tervest Euroopast ja Skandinaaviast.
Tõu laialdase leviku ning Herefodi Karja Ühingute moodustamise tõttu paljudes maades, loodi 1951 aastal Ülemaailmne Herefordi Nõukogu (World Hereford Council), et tegeleda ülemaailmselt Herefordi tõuaretajate vastastikuste huvidega.
Herefordi tõu tunnused
Identiteet: Läbi ajaloo on herefordil säilinud temale iseloomulik valge nägu ja punane karvkate. Kõiki ristatuid herefordi karju iseloomustav valge nägu on märgatavaks eeliseks looma päritolu määramisel.
Toiduotsingu võime: Herefordid on hästi kohanenud loomasöödal põhineval dieedil. Kuna rohi on endiselt üks odavamaid söötasid, siis see omakorda suurendab loomadepidamise rahalist tasuvust. Bristoli Ülikoolis läbiviidud uurimus on näidanud,et rohusöödal põhinev loomaliha on omega-3-rasvhapete rikas, sellel on pikem säilivusaeg, parem värvus ning omab erilist iseloomulikku maitset.
Kuulekus: Herefordid on tuntud nende hea temperamendi poolest, mis lihtsustab nende pidamist ning suurendab kasvataja ohutust, mis on omakorda järjest tähtsam faktor, kuna farmide tööjõu vähendamine üha kasvab. Stressi vähesus parandab ka liha kvaliteeti.
Kohanemisvõime: Suur fenotüüpiline varieeruvus tähendab, et Hereford on loom, kes on võimeline kohanema erinevate tootmissüsteemide ja keskkonnatingimustega. Sellepärast ongi Herefordi geneetikat eksporditud erinevatesse regioonidesse üle maailma. Nende geneetikat on kasutaud võrdselt nii tõukarjades kui ka ristandite programmides.
Poegimise lihtsus: Hereforde on traditsiooniliselt kasutatud piimandussektoris nende kerge poegimise tõttu; mille tulemuseks on suurenenud vasikate arv, elujõulised ristandvasikad ja väiksemad veterinaarkulud. Viimaste aastate jooksul on isasloomade lõppkaal märgatavalt kasvanud, jäädes rümbakaaluga keskmiselt kolmesaja kilogrammi ringi. Siiski on vasikate sünnikaal ja kerge poegimine jäänud püsivaks, võimaldades hea keskkonna ammedele.
Viljakus: Herefordid on viljakad paljunejad, mis on tähtsaks karakteristikuks igasuguse tõu puhul, kuna see mõjutab tulusust rohkem kui mõni teine faktor. Herefordide võõrutamisprotsendid on järjekindlalt üle üheksakümne.Herefordi pullide ja ammede pikaaelisus tagab elujõuliste vasikate sünni paljudeks aastateks.
Pidamise lihtsus: Herefori karjade arv Suurbritannias suureneb jätkuvalt. Põlise tõuna sobivad Herefordid väga hästi uutesse tootmissüsteemidesse ja saadav tulu arvestatuna põllumaa hektaritesse on konkurentsivõimeline.
Kvaliteetne liha: Herefordide rohumaadel pidamine toodab suurepärast "marmorliha", millele on suur nõudlus nii Suurbritannias kui ka teistes riikides selle omapärase maitse ja tunnustatud kvaliteedi pärast. See pürgib premium tooteks jaekaubanduses ja toob suurenenud kasumit selle tootjatele.
Jõudluskontroll: Tõuaretuse iseloomulikud tunnused, mis on peamiselt poegimise lihtsus, juurdekasv ja karkassi kvaliteet, on kantud tõuplaani, mis on üleüldiselt tunnustatud kariloomade jõudluskontrolli programm. Tõukarja jõudluskontrolli andmeid saab vaadata Ühingu koduleheküljelt www.herefordcattle.org
Tsura Talu
Tsura talu alustas lihaveiste pidamist 2005.aasta kevadel, kui ostsime esimesed 15 puhtatõulist herefordi mullikat ja ühe tõupulli. 2006. aastal sündisid esimesed vasikad: 8 pullikut ja 5 lehmikut. Vasikad kasvasid hästi ja 2007. aasta kevadel ja suvel müüsime kõik 8 noort pulli tõupullideks erinevatesse farmidesse üle Eesti. Lehmikud jäid oma karja täienduseks. 2007. aastal sündinud vasikatest oli ülekaal jällegi pullide päralt: 9 pullikut ja 4 lehmikut. Lehmikud jäid oma karja, 9st pullikust 2 müüsime 2007. aasta detsembris Eesti Tõulooma Kasvatajate Ühistule testpullideks.
Esimesed kogemused Herefordidega käes ja tahtmine karja suurendada ajendasid otsima uusi mullikaid. Tulemuseks oli see, et 2008. aasta jaanuaris saabusid meile Taanist 15 kõrge aretusväärtusega herefordi mullikat ja 1 tubli tõupull "vere värskendamiseks".
Meie soov on ka edaspidi müüa oma tõupulle teistesse farmidesse tõugu parandama ja mõne aasta pärast on võimalik meilt saada ka korralikke tõumullikaid.
Miks kasvatame just hereforde?
Oleme veendunud,et herefordi tõugu lihaveised on meie tingimustes parim valik just tänu oma vastupidavusele, vähenõudlikkusele, heale söödakasutusele, kergele poegimisele ja eelkõige oma rahulikule ja sõbralikule iseloomule. Peale selle on herefordi ammlehmad väga korralikud ja hoolitsevad emad ning lisaks sellele näevad nad ka lihtsalt head välja.